1. Maamõõtja peab käsitlema keskkonnaprobleeme mõistvalt, hoolikalt ja ausalt.

1.1 Maamõõtja peab edasi arendama ja esindama üldist tähelepanu keskkonnaprobleemidele ja keskkonda säilitava arengu printsiipide vastu.
1.2 Maamõõtja peab igast probleemist, mis seondub keskkonna ja selle säilitava arendamisega teavitama klienti, andes samas ka oma kompetentse ettepaneku.
1.3 Maamõõtja peab tellima vastava ekspertiisi, kui maamõõtja enese teadmistest jääb vajaka, et spetsiifilisi keskkonna probleeme lahendada.
1.4 Maamõõtja peab töö hinna sisse arvestama keskkonna kaitsmise ja parandamise kulud nende oluliste faktorite osas, mida kasutatakse projekti hinna määramisel.
1.5 Maamõõtja peab kindlustama selle, et keskkonnamõjude hinnangud, planeeringud ja korraldus on integreeritud nendesse tegevustesse, milledel on tõenäoliselt oluline mõju keskkonnale.
1.6 Maamõõtja peab lähtuma seadusandluseset ja püüdma arendada keskkonna kaitsmist edasi, kui ühiskonnale sellest tulenev kasu õigustab sellele tehtud kulutusi.

2. Maamõõtja peab püüdma ära hoida praktiseerimist maamõõdu alal ilma vastavate volitusteta.

2.1 Maamõõtja ei tohi alla kirjutada dokumendile, rapordile või plaanile, mis puutb töösse, mis ei ole teostatud maamõõtja isiklikul juhendamisel.
2.2 Maamõõtja ei tohi asuda lepingutesse, mis võimaldaks mõnel volituseta kodanikul või juriidilisel isikul tegutseda maamõõtja elukutsel otseselt või kaudselt.
2.3 Maamõõtja ei tohi teadlikult ja tahtlikult saada mingi süüteo osaliseks sellega, et ta ei teata mingist volitamata tegevusest vastava elukutse riiklikule asutusele.
2.4 Maamõõtja peab takistama ebaprofessionaalset tegevust, mida võiks tõlgendada ühiskonna poolt kui oma loomult professionaalset.
2.5 Maamõõtja ei tohi rajada harukontoreid, kui need kontorid ei ole kohapealse professionaalse maamõõtja kontrollimise ja juhtimise all.

3. Maamõõtja peab kaasa aitama maamõtja elukutse ausa ja kompetentse maine säilitamisele ning aitama kaasa maamõõtmissüsteemi parandamisele.

3.1 Maamõõtja kannab professionaalset vastutust kõigi tööde eest, mida teevad tema alluvad töötajad, ka mitteprofessionaalid.
3.2 Maamõõtja ei tohi soovitada maamõõtjaks inimest, keda maamõõtja teab kui sobimatut, kas selle isiku iseloomu, hariduse või muude põhjuste tõttu.
3.3 Maamõõtja peab pidevalt laiendama oma teadmisi ja oskusi osaledes vastavates erialastes koolitus- ja täiendõppeprogrammides.
3.4 Maamõõtja peab registreerima pidevalt, selgelt ja konkreetselt kõiki töid ja säilitama dokumente kõigist mõõdistamistöödest.
3.5 Maamõõtja peab klienti või tööandjat alati ausalt ja hoolikalt teenindama, kasutades kõiki oma professionaalseid teadmisi ja oskusi.

4. Maamõõtja aitab oma õpilastel ja alluvatel saavutada nende tegevuses kõrget taset täitmaks ülesandeid ühiskonna ees.

4.1 Maamõõtja peab instrueerima õpilasi ja teisi kaastöölisi maamõõtmise küsimustes.
4.2 Maamõõtja peab abistama ja juhendama õpilasi, nende maamõõtmise teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste arendamisel.
4.3 Maamõõtja peab kindlustama töötajatele ja õpilastele korralikud töötingimused ja õiglase töötasu.
4.4 Maamõõtja peab kasvatama kõikidesse oma töötajatesse ausust ja mõistmist elukutse professionaalsetest kohustustest ühiskonna ees.

5. Maamõõtja peab oma profesionaalsete teenuste eest võetavat tasu hindama ja vastu võtma ausalt ja õiglaselt, arvestades osutatud teenuste vastavat tehnilist koplekssust, vastutust ja kohustusi.

5.1 Maamõõtja ei tohi võtta mingeid petturlikke või liialdatud hinnaga töö tasusid osutatud teenuste eest.
5.2 Maamõõtja peab kliendi nõudmisel esitama kõik töötasu määratlemiseks vajalikud detailid.

6. Maamõõtja peaks igati hoiduma ka professionaalse kõlvatuse näivusest.

6.1 Maamõõtja peab klienti teavitama igast võimalikust konfliktist, tingitunaerinevatest huvidest, omanditest või eelnevatest töödest, mis võiks kahjustada kliendile osutatavate teenuste kvaliteeti.
6.2 Maamõõtja nime ei tohi kasutada professionaalsel eesmärgil ühegi isiku või ettevõttega, millel on kahtlane või kahtlustäratav iseloom.
6.3 Maamõõtja peab hoiduma avalikust kolleegide käitumise või praktiseerimise kritiseerimisest.
6.4 Maamõõtja ei tohi vastu võtta tasu sama töö esst rohkem kui ühest allikast, välja arvatud juhul, kui kõik osapooled sellest teadlikud on.
6.5 Maamõõtja peab kindlustama selle, et kliendid oleksid teadlikud kõigist edasikaebamise võimalustest juhul, kui tekivad vaidlused arvete või professionaalse käitumise küsimustes.

7. Maamõõtja säilitab konfidentsiaalsuse klientide ja temale usaldatud informatsiooni suhtes, mida maamõõtja võib saada klientide tegevuse kohta.

7.1 Maamõõtja peab jääma konfidentsiaalseks, austades kliendi äritegevust nii käesoleval ajal kui ka hiljem, pärast maamõõtja ülesannete täitmist.
7.2 Maamõõtja vastutab selle eest, et käesolevaid nõudeid täidaksid kõik tema alluvad ja õpilased.

8. Maamõõtja peab tegutsema klientide huvides sõltumatu, erapooletu ja kompetentse professionaalina.

8.1 Maamõõtja ei tohi teha kompromisse esindades erinevaid huvisid ja kohustusi, vaid tegutseb rangelt järgides seadust, kliendi huvides.
8.2 Maamõõtja ei tohi vastu võtta ülesandeid, mis ületavad maamõõtja professionaalset kompetentsust.
8.3 Maamõõtja ei tohi püüda piirata lepingute kaudu või teisel viisil maamõõtja personaalset vastutust kliendi ees.
8.4 Maamõõtja ei tohi vastu ülesandeid, mis ületavad firma võimalusi nende täitmiseks nõutava aja jooksul ja professionaalsel tasemel.

9. Maamõõtja peab säilitama oma elukutse väärikuse seoses klientide, kolleegide ja alluvatega.

9.1 Maamõõtja peab tagama maamõõtja tegevuse reklaamimise avalikkusele ainult adekvaatse informatsiooni baasil.
9.2 Maamõõtja peab hoiduma kõikvõimalikest valedest või eksitavatest avaldustest või ennastkiitvast keelepruugist ükskõik millises reklaamis. Professionaalne reklaam peaks olema pigem informatiivne, kui kõmuline.
9.3 Maamõõtja ei tohi püüda otseselt või kaudselt kahjustada mõne teise maamõõtja professionaalset reputatsiooni ja ärilisi väljavaateid.
9.4 Maamõõtja ei tohi teadlikult paluda endale tööülesandeid teise maamõõtja klientidelt.
9.5 Maamõõtja peab igati soodustama ausat konkurentsi.

Hea ühingu liige

2005 aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga, sellele eelnes ja on jätkunud kuni tänaseni erinevate seaduste harmoniseerimine Eesti enda seadustega. Samal aastal omistati EGÜ-le, Eesti esindajana, CLGE vaatleja staatus. Euroopa Geodeetide Nõukogu (CLGE) täisliikmeks võeti Eesti 9. Oktoobri 2007 aastal Luksemburgis toimunud üldkogu otsusega, olles sellega 25-s täisliige.

12. Septembril 2009 allkirjastati Roomas CLGE poolt välja töötatud “Euroopa Maamõõtjate Tegevusjuhend”, et ühtlustada Euroopa tasandil maamõõtja mõistet ja nende poolt pakutavate teenuste sisu ja taset.

EGÜ-l on juba olemas enda “Heade tavade koodeks” ja “Eetikakoodeks”.
“Euroopa Maamõõtjate Tegevusjuhendi” kinnitamisega näitame, et me aktsepteermie ka üle Euroopaliselt kokkulepitud põhimõtteid.

EGÜ juhatus

Välja antud Euroopa Geodeetide Nõukogu ja Geometer Europas (CLGE-GE) poolt

Sissejuhatus

Euroopa maamõõtjad on akadeemilise ja ametialase kvalifikatsiooniga professionaalid, kellel on juriidilised ja tehnilised ekspertteadmised mitmesuguste maamõõduülesannete täitmiseks (selle ameti mittedefinitiivne määratlus on ära toodud käesoleva Tegevusjuhendi Lisas 1). Euroopa maamõõtjate tööl on põhimõtteline tähtsus määratlemaks, piiritlemaks, hooldamaks ja täiustamaks seda majanduslikku, füüsilist ja sotsiaalset keskkonda, kus toimuvad kõik inimtegevused. Oma rollis, mis neil on keskkonnas ja Euroopa juriidiliste süsteemide toimimises, tunnistavad nad oma põhilist vastutust tagada nii tarbijate kui meie unikaalse keskkonna kaitse. Sel viisil annavad Euroopa maamõõtjad erilise ja elutähtsa panuse kõigi Euroopa tarbijate elukvaliteeti.

Nende professionaalsus, oskused, ekspertteadmised ja objektiivsus füüsilise, sotsiaalse, juriidilise ja majandusliku keskkonna säästliku ja efektiivse planeerimise ja haldamise saavutamisel tagavad kõigi Euroopas toimuvate inimtegevuste kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse. Sellega on neil Euroopa Liidu, oma valitsuste, klientide ja laiema avalikkuse ees selge ja pidev vastutus nii praeguste kui tulevaste põlvkondade pikaajalise heaolu eest.

Nende ametialased ekspertteadmised ja sõltumatus, mida toetavad kõrgeim professionaalsuse tase ja eetilised põhimõtted, tagavad maamõõduteenuste kvaliteedi. Selle kindlustavad maamõõtjate riiklike liitude distsiplinaarreeglistikud, käesolev Tegevusjuhend ning olemasolul ka seaduslikud volitused ja riiklikud reeglistikud.

Loe täispikkuses siit:

• CLGE GE Code of Conduct for European Surveyors eesti keeles
• CLGE GE Code of Conduct for European Surveyors inglise keeles

MITTETULUNDUSÜHINGU EESTI GEODEETIDE ÜHING PÕHIKIRI

Kinnitatud EGÜ üldkoosolekul 13.04.2007

1. ÜLDSÄTTED, NIMETUS, AADRESS 

Eesti Geodeetide Ühing (edaspidi Ühing) on 27. veebruaril 1926.a. asutatud Eesti Geodeetide Ühingu õigusjärglane ning jätkab 1940.a. katkenud tegevust ja 1938.a. põhikirjas fikseeritud üldideede teostamist.
Ühing teeb koostööd Rahvusvahelise Maamõõtjate Liidu (FIG) jt. erialaliste rahvusvaheliste ühendustega.
Ühingu tegevus seostatakse maa kui põhilise loodusvara heaperemeheliku kasutamise ning loodusliku ja rahvuskultuurilise elukeskkonna hoidmise vajadusega.
1.1 Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, milline vabatahtlikkuse põhimõttel ühendab isikuid, kelle vähemalt üks tegevusala on seotud geomaatika, geodeesia, maakorralduse või territoriaaluuringute kaardistamisega.
1.2 Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja käesolevast põhikirjast.
1.3 Ühingul on pitsat, kirjablankett ning oma sümboolika
1.4 Ühingu nimetus: Eesti Geodeetide Ühing
1.5 Ühingu asukoht: Eesti Vabariik, Tallinn

2. ÜHINGU EESMÄRGID 

2.1 Ühingu eesmärkideks on:
2.1.1 geomaatika, geodeesia, maakorralduse, territoriaaluuringute, kaardistamise ja maa kasutamisega seotud tegevusalade ning vastava(te) infosüsteemi(de) kujundamine ja edendamine Eestis;
2.1.2 Ühingu liikmete kutsealadega seotud tehniliste, õiguslike, hariduslike, majanduslike ja sotsiaalsete probleemide käsitlemine;
2.1.3 ametialase kutsehariduse edendamine, erialade propageerimine, spetsialistide järelkasvu ja Ühingu veteranide eest hoolitsemine;
2.1.4 erialaste sidemete loomine ja arendamine välismaal;
2.1.5 erialaste teaduslik-tehniliste ja metoodiliste uurimistööde organiseerimine ning teadus- ja tehnikasaavutuste propageerimine;
2.1.6 geomaatika, geodeesia, maakorralduse, territoriaaluuringute, kaardistamise ja maa kasutamisega seotud ajaloolist väärtust omavate dokumentide, seadmete jmt. kogumine ja säilitamine ning kutsetraditsioonide arendamine;
2.1.7 geodeesia ja kartograafia ning territoriaaluuringute alase seadusandluse ja standardite väljatöötamisele kaasaaitamine;
2.1.8 Ühingu liikmete huvide kaitsmine
2.2 Põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on Ühingul õigus:
2.2.1 avada ja sulgeda pangaarveid;
2.2.2 võtta laenu;
2.2.3 omandada, rentida ja võõrandada vallas- ja kinnisvara;
2.2.4 omada kõiki tsiviilõigusi ja –kohustusi (nii varalisi kui ka mittevaralisi), mis ei ole vastuolus Ühingu eesmärkidega;
2.2.5 võtta vastu ja teha annetusi;
2.2.6 asutada stipendiume;
2.2.7 võtta tööle ja vabastada töölt Ühingu töötajaid;
2.2.8 moodustada Ühingu osakondi;
2.2.9 moodustada ajutisi ja alalisi komisjone ning töögruppe;
2.2.10 asutada ja sulgeda perioodilisi väljaandeid ning publitseerida erialaseid trükiseid;
2.2.11 korraldada atesteerimist;
2.2.12 korraldada täiskasvanute ametialast täiendkoolitust;
2.2.13 olla kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks;
2.2.14 osaleda standardite, tehniliste normatiivaktide ja õigusaktide eelnõude koostamisel;
2.2.15 teha erialaseid ekspertiise ning ettepanekuid seaduseelnõu algatamiseks ühingu eesmärkidega seotud küsimustes;
2.2.16 korraldada ekspeditsioone, konverentse, seminare, kursusi, näitusi, konkursse jms;
2.2.17 olla teise ühingu või liidu liige.

3. ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING ÜHINGUST VÄLJAASTUMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 

3.1 Ühingu liikmeks võivad olla kõik füüsilised või juriidilised isikud kes tunnustavad Ühingu põhikirja, Heade Tavade Koodeksit ja Eetikakoodeksit. Ühingul peab olema vähemalt kaks liiget.
3.2 Ühingul on hääleõiguslikud üksikliikmed ja kollektiivliikmed ning hääleõiguseta auliikmed ja toetajaliikmed.
3.3 Üksikliikmeteks on Ühingu asutajaliikmed ning füüsilised isikud, kes on Ühingu liikmeks võetud nende poolt juhatusele esitatud sooviavalduse alusel.
3.4 Kollektiivliikmeteks on juriidilised isikud, kes tunnistavad Ühingu põhikirja ning vastavad juhatuse poolt heakskiidetud nõuetele.
3.5 Auliikmeteks valitakse isikud, kellel on Ühingu ees erilisi teeneid.
3.6 Toetajaliikmeteks on füüsilised ja juriidilised isikud, kes tunnistavad Ühingu põhikirja, teevad annetusi ja toetavad materiaalselt Ühingu tegevust.
3.7 Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab ja liikmete arvestuse korraldab juhatus.
3.8 Ühingu liikmeks astuda sooviv isik esitab kirjaliku avalduse Ühingu juhatusele, kes vajaduse korral võib nõuda temalt täiendavat informatsiooni.
3.9 Liikmelisust Ühingus ja liikmeõiguse teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Ühingus lõpeb.
3.10 Ühingu liikmel on õigus juhatusele esitatava avalduse alusel taotleda liikmelisuse peatamist mõjuvatel põhjustel.
3.11 Ühingu liikmel on õigus juhatusele esitatava avalduse alusel Ühingust välja astuda.
3.12 Liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega alljärgnevatel juhtudel:
3.12.1 põhikirja, Heade Tavade Koodeksi või Eetikakoodeksi rikkumisel;
3.12.2 Ühingu huvide ja maine kahjustamise tõttu;
3.12.3 Ühingu üksikliige ei ole tasunud jooksva aasta liikmemaksu kalendriaasta lõpuks;
3.12.4 Ühingu kollektiivliige ei ole täitnud Ühingu ja kollektiivliikme vahel sõlmitud lepingu tingimusi.
3.13 Ühingust väljaarvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.
3.14 Kui ühingu liige ei nõustu juhatusepoolse väljaarvamise otsusega, võib liige nõuda selle otsustamist üldkoosoleku poolt.
3.15 Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.
3.16 Isikul, kelle liikmelisus Ühingus on lõppenud, ei ole õigusi Ühingu varale.

4. ÜHINGU VARA JA RAHALISED VAHENDID 

4.1 Ühingu vara ja rahalised vahendid moodustuvad sisseastumismaksudest, liikmemaksudest, kollektiivliikmete lepingutasudest, Ühingule kuuluvast omandist, toetustest, annetustest, ürituste korraldamisest saadavast tulust, lepingulistest töödest saadavast tulust, kirjastamisest jm. majandustegevusest.

5. ÜHINGU LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

5.1 Ühingu liikmel on õigus:
5.1.1 osaleda Ühingu tegevuses kooskõlas Ühingu eesmärkidega;
5.1.2 osaleda Ühingu poolt korraldatavatel üritustel juhatuse poolt määratud soodushinnaga;
5.1.3 kasutada Ühingu käsutuses olevat informatsiooni;
5.1.4 esitada ettepanekuid, taotlusi ja arupärimisi Ühingu ning tema töö- ja juhtorganite tegevuse kohta;
5.1.5 valida ja olla valitud Ühingu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
5.1.6 osaleda Ühingu üldkoosolekutel isiklikult või esindaja kaudu;
5.2 Ühingu liige on kohustatud:
5.2.1 järgima Ühingu põhikirja ja täitma Ühingu üldkoosoleku otsuseid;
5.2.2 aktiivselt osalema Ühingu ettevõtmistes põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel;
5.2.3 hoidma ja otstarbekalt kasutama Ühingu vara;
5.2.4 hoidma oma tegevuse ja käitumisega kõrgel Ühingu mainet;
5.2.5 täitma Maamõõtjate Eetikakoodeksi ja Heade Tavade Koodeksi nõudeid;
5.2.6 tasuma iga aasta I kvartali jooksul jooksva aasta eest liikmemaksu.

6. ÜHINGU JUHTIMINE 

6.1 Üldkoosolek:
6.1.1 Ühingu kõrgeimaks juhtorganiks on liikmete üldkoosolek, milles võivad osaleda kõik Ühingu liikmed.
6.1.2 Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
6.1.2.1 põhikirja muutmine;
6.1.2.2 eesmärgi muutmine;
6.1.2.3 juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine
6.1.2.4 sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ja tasumise korra määramine;
6.1.2.5 juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;
6.1.2.6 Ühingu tegevuse lõpetamine ja varade jaotamine.
6.1.3 Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.
6.1.4 Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 2 (kaks) nädalat.
6.1.5 Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest. Kui juhatus nimetatud juhul üldkoosolekut kokku ei kutsu, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
6.1.6 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid sõltumata osavõtvate liikmete arvust, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja Ühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid.
6.1.7 Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud.
6.1.8 Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Ühingu hääleõiguslik liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volitus. Esindajaks võib olla ainult teine Ühingu liige.
6.1.9 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest.
6.1.10 Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühingu hääleõiguslikud liikmed.
6.1.11 Igal ühingu liikmel on 1 (üks) hääl. Liige ei või hääletada, kui ühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
6.2 Ühingut esindab ja tema tegevust juhib Ühingu juhatus.
6.2.1 Ühingu juhatus koosneb 7 – 11 (seitsmest kuni üheteistkümnest) liikmest. Igal juhatuse liikmel on õigus esindada Ühingut kõikides õigustoimingutes.
6.2.2 Juhatuse liikmed valib üldkoosolek.
6.2.3 Juhatuse volituste tähtaeg on 2 (kaks) aastat. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.
6.2.4 Juhul, kui juhatuse liikmete arv langeb alla 7 (seitsme), kutsutakse kokku erakorraline üldkoosolek.
6.2.5 Juhatuse pädevuses on:
6.2.5.1 tegevuskavade koostamine ja tegevuse korraldamine Ühingu eesmärkide saavutamiseks;
6.2.5.2 liikmete Ühingusse vastuvõtmine, liikmete Ühingust väljaarvamine ja liikmete arvestuse korraldamine;
6.2.5.3 Ühingu nimel lepingute sõlmimine
6.2.5.4 Ühingu üldkoosoleku kokkukutsumine, üldkoosoleku ettevalmistamise ja otsuste täitmise korraldamine;
6.2.5.5 Ühingu palgaliste töötajatega töölepingute sõlmimine, nende töötasu, tööülesannete ja volituste määramine;
6.2.5.6 raamatupidamise korraldamine;
6.2.5.7 raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine ning esitamine üldkoosolekule;
6.2.5.8 Ühingu ja Ühingu liikmete vaheliste kohustuste täitmise jälgimise korraldamine;
6.2.5.9 laenude võtmise, vallas- ja kinnisvara omandamise, rentimise ning võõrandamise otsustamine, sealjuures Ühingu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine üldkoosoleku otsuses ettenähtud tingimustel;
6.2.5.10 Ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt Ühingu eesmärkidele;
6.2.5.11 Ühingu sümboolika ja selle kasutamise korra kehtestamine;
6.2.5.12 osakondade moodustamine ning nende tegevuse lõpetamine, samuti osakondade juhtorganite volituste määramine;
6.2.5.13 alaliste ja ajutiste komisjonide ning töögruppide moodustamine Ühingu eesmärkide saavutamiseks;
6.2.5.14 muude ülesannete täitmine, mis ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud üldkoosoleku pädevusse.
6.2.6 Juhatus valib esimehe ja aseesimehe
6.2.7 Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt 1 (üks) kord kvartalis. Koosoleku toimumisest peab juhatuse liikmetele ette teatama vähemalt 7 (seitse) päeva.
6.2.8 Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
6.2.9 Juhatus võtab otsused vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab juhatuse esimehe hääl, tema äraolekul aseesimehe hääl.
6.2.10 Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletab kirjalikult üle poole juhatuse liikmetest.

7. ÜHINGU OSAKONNAD 

7.1 Ühingul võivad olla osakonnad. Osakonnad ei ole juriidilised isikud.
7.2 Osakonnal võib olla oma üldkoosolek ja juhatus, millised on pädevad vastu võtma otsuseid Ühingu juhatuse otsusega kindlaksmääratud volituste ulatuses.
7.3 Osakondade juhatuste liikmed, kes ei ole Ühingu juhatuse liikmed, võivad Ühingut õigustoimingutes esindada ainult volituse alusel.

8. JÄRELEVALVE ÜHINGUS 

8.1 Üldkoosolek teostab järelevalvet Ühingu tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.

9. ÜHINGU LÕPETAMINE 

9.1 Ühing lõpetatakse:
9.1.1 üldkoosoleku otsusega;
9.1.2 Ühingu liikmete arvu vähenemisel alla 2 (kahe);
9.1.3 muul seaduses ettenähtud alusel.
9.2 Ühingu lõpetamise otsustab üldkoosolek. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmetest.
9.3 Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerimismenetlus viiakse läbi kooskõlas Mittetulundusühingute seadusega.