Ajalugu

Tänane Eesti Geodeetide Ühing (EGÜ) on põhikirja kohaselt 27. veebruaril 1926. a Tallinn-Haapsalu Rahukogu poolt registreeritud ühingu (reg. nr 978) õigusjärglane ning jätkab 1940. a Nõukogude võimu poolt katkestatud tegevust ja 1938. a põhikirjas fikseeritud üldideede teostamist. EGÜ taastati asutajaliikmete üldkoosolekul 16. novembril 1989. a, kus võeti vastu ka uus põhikiri, mida korrigeeriti 6. veebruari 1992. a üldkoosoleku otsusel.

Eesti maamõõtjad on oma ühingut rajanud ka enne 1926. aastat. Nii avaldati ajalehes “Peterburi Teataja” (nr 70), 05. septembril 1909. a “Üleveneriiklise maamõetjate-eestlaste Ühisuse põhjuskirja eelnõu (projekt)” ning sama ajalehe 1909. a numbris 92 teade, kus “Eesti maamõetjate Ühisuse asutav kogu” kutsus 28. detsembril 1909. a Peterburis kokku “Eesti maamõetjate kongressi”. Kongressil osales umbes 30 inimest. Üheks eestvedajaks oli siin Eestis sündinud magister Jakob Lukats (1878-1947), kes oli ka EGÜ Juhatuse liige 30-ndatel aastatel. EGÜ kümnenda aastapäeva puhul kirjutas J.Lukats ajakirjas “Geodeet nr 1″(1935. a): “Eesti maamõõtjad olid juba sel ajal ühinenud võitluses oma eriala ideaalide eest, kui poliitikategelased ei aimanud unistadagi iseseisvast Eestist. Vabariigi algpäevist peale asus organiseeritud maamõõtjate pere rahva kasude kohaselt vabariigi ülesehitamisele, riigi tähtsama ülesande – maareformi – teostamisele.”

Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. a tulid paljud maamõõtja haridusega eestlased, kes Vene Keisririigi ajal olid hariduse saanud ja sunnitud tööd otsima väljaspool sünnimaad, tagasi Eestisse. Esialgu oli siin tööd palju, eriti seoses maareformiga. Tegeleti mõisamaade jagamisega, uute talude moodustamisega, riigipiiride kindlaksmääramisega, maa- ja merekaartide koostamisega. Juba 1920. a algas ka geodeetilise põhivõrgu ehitus triangulatsioonivõrgu rajamisega Ida-Eesti kaardistamiseks mõõtkavas 1:25000. Algas Eesti ja Soome geodeetide koostöö Soome lahe põhja- ja lõunakalda geodeetiliseks ühendamiseks ja kaardistamiseks.

Laiema ulatuse said geodeetilise põhivõrgu rajamise tööd, kui 1924. a loodi Helsingis prof. I. Bonsdorfi algatusel Läänemeremaade e Balti Geodeetiline Komisjon (BKG). BKG ülesandeks oli kooskõlastada ja koordineerida Läänemerd ümbritsevates riikides geodeetilisi ja kartograafilisi töid nii ühtse geodeetiliste koordinaatide süsteemi rajamiseks, kui ka geoidi kuju teaduslikuks uurimiseks. Nende tööde tulemusena rajati 1940. aastaks kogu riigi territooriumit kattev kõrgtäpne triangulatsioonivõrk (I…IV järk), mida alates 1932. a oli tihendatud ka I ja II järgu polügonomeetriliste käikude rajamisega. Kõrgtäpse loodimise käike rajati samal ajal ligi 1800 km. Need reeperid on veel tänapäevalgi meie kõrgusvõrgu aluseks.

Et 1920-ndatel aastatel puudus veel praktiliselt kogu riigi territooriumi haarav geodeetiline võrk, toimusid topograafilised ja katastrimõõtmised ilma ühtse alusvõrguta. Seepärast ei olnud maareformi käigus massiliselt koostatud katastriüksuste plaanid ei omavahel ega ka territoriaalselt seotud. Talude asukohti ei olnud võimalik kaardi järgi määrata. Peale selle oli 90% katastriüksuste plaanidest Richard Tiitso (Kinnisvarade hindamise ameti juhataja ning Katastriameti juhataja) sõnutsi “haletsemist väärt joonistused, milledest ei julge rääkidagi ning millede lugemiseks või seletamiseks iseäralist umbkaudset ja venivat meetodit tuleb tarvitada, mis tihti õiguse nõuet ei rahulda.” Sellise olukorra taustal tekkis ärksamatel maamõõtjatel-geodeetidel mure maamõõdutööde perspektiivide, tehnilise taseme ja seadusandluse puudulikkuse pärast. Väljapääs leiti olevat oma ametiliidu moodustamises. Uuele organisatsioonile pandi nimeks Eesti Geodeetide Ühing. Siin osalesid paljude erialade spetsialistid nagu geodeedid, astronoomid, geograafid, topograafid, kartograafid, maamõõtjad, kultuurtehnikud, hüdrograafid, mark¨eiderid jt. Ühingu esimese põhikirja koostas maamõõtja A.Lilienthal, kes oli hiljem ka aktiivne juhatuse liige ja ajakirja “Geodeet” toimetaja. EGÜ Juhatuse esimeheks oli aastatel 1926 -1936 ja 1940 ühingu asutaja – Põllutööministeeriumi Katastriameti juhataja ning Tallinna tehnikumi maamõõdu ja maakorralduse osakonna õpetaja – Richard Tiitso ja aastatel 1937 – 1940 Loodushoiu- ja Turismiinstituudi direktor – Peeter Päts. EGÜ toimetamisel ilmus perioodil 1927…1940 ajakirja “Geodeet” 24 numbrit, koostati ja anti välja “Maamõõtmise ja maakatastriplaanide valmistamise juhtnöörid” (21.oktoober 1927), valmistati ette “Maamõõte seadus”, mis võeti vastu Riigikogu poolt 26. märtsil 1934. a (jõustus 01. augustist 1935. a) ning selle elluviimise määrus ja juhatuskiri (koos lisadega), PM 24.03.1936 ja RT 1936,43.338.

“Maamõõte seaduse” kohaselt loodi Põllutööministeeriumi juurde nõuandva organina erinevate ministeeriumite ja asutuste esindajatest koosnev Geodeetiline komitee, milline tegeles riiklike geodeetiliste ja kartograafiliste ning katastrimõõtmise tööde korraldamise kavade koostamisega. Komitee esimeheks oli Põllutööministeeriumi Katastriameti juhataja K. Puhvel.

EGÜ tegeles pidevalt ka maamõõtjate-geodeetide kutsehariduse täiendamisega. Näiteks, 1934. a talvel korraldati kolmekuulised kursused vannutatud maamõõtjate kandidaatidele kutseeksamiks ettevalmistamiseks. Kuulajaid oli üle 100 inimese. 1939. aastaks oli registreeritud 159 vannutatud maamõõtjat. Üks olulisemaid tegevusvaldkondi oli ka välissidemete arendamine. Esmajoones suheldi Rahvusvahelise Maamõõtjate Liiduga, Soome, Läti, Leedu, Inglismaa jt. riikide maamõõtjate ühingutega. Ühingu liikmeskond jagunes erialade järgi sektsioonidesse ja piirkonniti osakondadesse. 1939. aastaks oli välja kujunenud peale Tallinna seitse osakonda: Tartu, Võru, Viljandi, Pärnu, Kuressaare, Rakvere ja Narva.

Eesti Geodeetide Ühing likvideeriti Nõukogude võimude poolt 1940. a septembris. Sel ajal oli ühingus 201 liiget, juhatuse esimees oli R. Tiitso, abiesimees J. Joasaar, laekur A. Toom, sekretär R. Kangor, abisekretär A. Peets.

Formaalselt sai EGÜ uuesti tegutsemisõiguse Saksa okupatsiooni aastatel, kuid neil sõja-aastatel midagi olulist korda ei saadetud. Katkes ka ajakirja “Geodeet” ilmumine. Pärast sõda, alates 1944. aastast oli taas igasuguste kutseühingute tegevus keelatud ja maamõõtjad-geodeedid nagu ka teiste erialade inimesed võisid astuda vaid ametiühingu liikmeks.

1946 a moodustati Tallinna Tehnikumi baasil Saku Maakorralduse ja Maaparanduse Tehnikum, mis tegutses keskharidusega maamõõtjate ja maaparandajate koolitusega 60-ndate aastate alguseni. Paljud Saku MMT lõpetanud töötavad veel praegugi väga edukalt erinevatel maamõõdutöödel. 1951. a loodud Eesti Põllumajanduse Akadeemias hakati kohe algusest ette valmistama ka maakorralduse ja maaparanduse insenere. Õppetööd korraldas geodeesia kateeder, mille esimeseks juhatajaks oli 1951-1952. a, kuni oma surmani, vanem-õpetaja Richard Tiitso.

Tänased maamõõtmise eriala insenerid saavad oma koolituse Eesti Maaülikooli geomaatika osakonnas. 1994. aastal hakati taas koolitama ka maamõõtmise eriala tehnikuid, seekord Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis. Peale selle on geodeete-maamõõtjaid koolitatud meil viimastel aastatel veel Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Nende koolide lõpetajad moodustavad ka tänase EGÜ liikmeskonna enamuse.

Peab märkima, et tänase EGÜ taastamine 1989. aastal ei toimunud tühjalt kohalt. Viimastel aastakümnetel tegutses aktiivselt ametkondade vaheline geodeesia komisjon (asutatud 1964. a ENSV Riikliku Ehituskomitee juurde); toimusid mitmed ametkondlikud ja ka ülevabariigilised maakorraldajate-geodeetide suvepäevad ning muud kokkutulekud. Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesia Ühingu Eesti Osakond (esimees Charles Villman) korraldas seminare ja aastakoosolekuid. Toimusid erialased teaduskonverentsid, kus osalesid ka teiste liiduvabariikide spetsialistid ja teadlased.

EGÜ taastamise initsiaatoritena tuleb eeskätt nimetada ühingu aktiivseid liikmeid (tähestiku järjekorras): Ott Ambur, Jüri Jagomägi, Olaf Kaselaid (põhikirja koostaja), Madis Kaing, Kalju Kukkur, Taimi Lokotar, Holger Oidjärv, Adolf Ostonen, Heiki Potter, Valdo Prommik (sen), Jüri Randjärv, Avo Saue, Aadu Sutt, Lembit Tamme, Tambet Tiits, Ants Torim, Aleksander Vallner, Lev Vassiljev, Kaljo Veskimets, Ado Värava jt.

EGÜ viimase kahekümne tegevusaasta tähtsamate saavutuste hulka võiks arvata ajakirja “Geodeet” ilmumise jätkamist, välissuhete arendamist naabermaade kolleegidega, mitmete rahvusvaheliste GIS-konverentside ja geodeesia-kartograafia seminaride korraldamist, astumist Rahvusvahelise Maamõõtjate Liidu – FIG liikmeks (1992. a), sidemete loomist Euroopa maamõõtjate Nõukoguga – CLGE ja Põhjamaade maamõõtjate ühendustega. EGÜ liikmed on osalenud geodeesia-kartograafia ja maareformi valdkonda kuuluvate probleemide lahendamisel, mitmete maaga seotud seadusandlike aktide eelnõude arutamisel, eeskätt maakatastri, maakorralduse, maamõõdu seaduste ettevalmistamisel. EGÜ liikmed on osalenud ka Eesti, Läti ja Leedu Geodeesiakomisjoni töös ning 1993. a veebruaris moodustatud ametkondadevahelise Geodeesia ja Kartograafia Nõukogu töös. 1995. a kevad-talvel reorganiseeriti viimane Geodeesia ja Kartograafia Komisjoniks ning otsustati Riigikantselei juurest üle viia Keskkonnaministri valitsusalasse. EGÜ on geodeedi ja maakorraldaja kutse väljastaja.

Välisliikmena on meid tublisti toetanud prof Valdek Raiend Kanadast, kes on annetanud EGÜ raamatukogule mitukümmend nimetust erialast kirjandust, videofilmi oma maamõõtja elust ja isikliku arhiivi materjalid. EGÜ taasasutamise algusaastail abistasid meid moraalselt ja materiaalselt Soome kolleegid. Soome 1992. a maamõõdupäevade avamisel Helsingi “Savoy” teatris andis Soome Maamõõduinseneride Liidu (MIL) esimees hr. Jukka Artimo kingitusena üle Eesti Geodeetide Ühingule 17 550 FIM, millele hiljem lisandus üksikannetusena veel 210 FIM. See raha oli Soome maamõõtjate poolt kogutud Eesti Geodeetide Ühingu arengu toetuseks. Sellega maksid Soome kolleegid meile tagasi oma auvõla, 1940. a talvesõjas kannatada saanute toetuseks Eesti maamõõtjate poolt antud abi.

Informatsiooni meie ühingu ja selle juhatuse viimaste aastate tegevusest võib leida ka ajakirjades “Geodeet” ilmunud artiklitest ja juhatuse aastaaruannetest.

 

Jüri Randjärv

Ajakiri GEODEET lugejatele-autoritele.
GEODEET 48 ilmub 2018 aasta lõpul ning artikleid võtame vastu 15. septembrini 2018, aadressil geodeet@egu.ee

Teretulnud on artiklid järgnevates rubriikides:

  • Geodeesia.
    Antud valdkonna alla klassifitseeruksid nii teoreetilised kui ka praktilised ülevaated gravimeetriast, GPS-mõõdistamisest, kõrgemast geodeesiast, uute maamõõduseadmete tutvustused ning võrdlused jne.
  • Ehitusgeodeesia.
    Probleemid, millega praktikud igapäevaselt kokku puutuvad, huvitavamad ja õpetlikumad näited, mida oma kolleegidega jagada.
  • Aerofotogeodeesia.
    Aero- ja satelliitfotode kasutamine, fotode töötlemine ning saadud tulemuste täpsuse hindamine, maapinna aerolaserskanneerimine, ortofotode kasutusvaldkonnad.
  • Kartograafia.
    Kaartide valmistamine, kartograafilised projektsioonid, ülevaated kaartide kasutamisest jms.
  • GIS
    Geoinfosüsteemide üha laienevad kasutusvõimalused tänapäeva Eestis ja maailmas.
  • Maakorraldus.
    Ülevaated maareformi sisust ja probleemidest nii vabariigi kui maakondade tasemel, põletavamad maakorralduseküsimused jne.
  • Kinnisvara.
    Kinnisvara planeerimine, arendamine, hindamine ning kõige sellega seonduvad probleemid. Värvikad näited elust enesest.

Kõikide eellpoolmainitud valdkondade kohta on oodatud ka ajaloolised ülevaated – kuidas ja mida tehti aastakümnete,- sadade eest. Samuti Eesti geodeesiat, kartograafiat ja maakorraldust mõjutanud ning oma jälje sinna jätnud inimeste tööde ning tegemiste meenutamine.
Paljud meie hulgast käivad konverentsidel ning seminaridel nii Eestis kui väljaspool Eestit ja nendelt ootame konverentsiülevaateid koos pildimaterjalidega.
Kevadel said diplomi kätte kõrgkoolide lõpetajad. Nende lõputööde hulgast võib leida huvitavaid uurimusi, mida oma vanemate kolleegidega jagada.
Kindlasti on teemasid, mida siin pole mainitud, kuid mis samuti sobiksid meie ajakirja, andke meile teada geodeet@egu.ee

Oodatud on artiklid nii teoreetikutelt kui praktikutelt kõrgkoolidest, omavalitsustest, riigiettevõtetest, erasektorist. Artiklite illustreerimiseks kasutage jooniseid, skeeme, fotosid, tabeleid.
Artiklite pikkusele piiranguid ei ole, minimaalseks peaks olema 4500 tähemärki.
Artiklid ning artikli kirjutamisega seonduvad küsimused palume saata aadressile geodeet@egu.ee, Harli Jürgenson

Toimetus:

Harli Jürgenson, Kalle Kümnik, Ott Jürine.
Toimetus ootab autoritelt kaastööd. Kui oma tegevusalal on Sul toimumas midagi, millest EGÜ liikmed ja ajakirja lugejad võiksid huvi tunda, saada artikkel .doc formaadis aadressile: geodeet@egu.ee