Geodeesiainsenerid said 8. taseme kutsestandardi
Geodeesia valdkonnas lisandus kõrgeim, 8. taseme kutsestandard. Kaheksanda taseme kutse saamise eelduseks on pikaajaline praktilise töö kogemus 7. taseme geodeesiainsenerina või doktorikraad geodeesiaga seotud teemal.
Novembris kogunenud Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu kinnitas uuendatud geomaatika kutseala kutsestandardid tasemetel 4-7 ning uuena 8. taseme geodeesiainseneri kutsestandardi.
Kaheksanda taseme geodeesiainsener on oma eriala tippspetsialist, kes võib spetsialiseeruda insenertehnilistele- ja/või kõrgema geodeesia töödele ja/või geodeetide koolitamisele ja teadustöö tegemisele.
Eesti Geodeetide Ühingu aseesimees Erik Lillend selgitas kutsestandardi vajalikkust põhjendades, et viimastel aastatel on hüppeliselt kasvanud suurte, rahvusvaheliste ja üleriigiliste ehitustööde maht. Nendega on kaasnenud insenertehniliselt väga keerukad tööd, mis eeldavad ka geodeetidelt suuremaid teadmisi, vilumust ja vastutust. Samuti on seoses tehnika ja tehnoloogia kiire arenguga lisandunud geodeetide igapäevaste töövahendite hulka hulgaliselt uusi mõõtevahendeid (UAV, erinevad maapealsed ja õhus töötavad skannerid, GNSS-seadmed, robotseadmed jne) ning töökeskkondi (GIS, BIM).
Lillend selgitas, et usaldusväärsete (millimeetri täpsusega) tulemuste tagamiseks on vaja tunda kõikide nende seadmete teoreetilist tausta, osata hinnata mõõtmistulemusi ja mõõtevigu ning vajadusel kontrollida tulemusi teiste seadmete ja mõõtmismeetoditega, sügavaid taustateadmisi vajavad ka andmetöötlus- ja võrgutasandusprogrammid. Vastavad spetsiifilised teadmised ja oskused tulevad sageli läbi teadustöö ning uuringute, mis vastab tasemele 8.
Eestis on viimasel paaril aastakümnel kaitstud kolmteist geodeesiaalast doktorikraadi, hetkel on Eesti ülikoolides aktiivsed kümmekond geodeesia doktoranti. Mitu välismaal geodeesiaalase doktorikraadi omandanud inimest on kodumaale tagasi pöördunud, tegutsedes nii haridus- kui ka riigiasutustes. Nende uurimistöö tulemused ning nende õpetatav geodeetide järelkasv leiab väljundi ettevõtluses, kirjutas Lillend.
Ta lisas, et ka geodeedi kutse praegusel maksimumtasemel (7) on kümneid suure kogemuspagasiga ja ekspordivõimekusega tippspetsialiste, kellest paljud on olnud hõivatud välismaistel keerukatel ning teadmismahukatel objektidel (tuumaelektrijaamade, naftaplatvormide, laevakerede ehitus), kus saadud kogemus kulub nüüd nõudlikel kodumaistel objektidel (nagu näiteks Rail Baltica) marjaks ära. Ühtlasi on geodeetide jõupingutused tema sõnul suunatud üleriikliku geodeetilise infrastruktuuri ülesehituseks ja ajakohastamiseks, mis võimaldab ruumiandmed viia üleriigiliselt täpselt ristkasutatavateks, sh ka ehitusega seotud tegevustes (projekteerimine, ehitiste geodeetiline teenindamine, ehitusmasinate juhtimine, järelevalve, teostusmõõdistused, deformatsioonide uuringud jms).
Eelnevale viidates leidiski Eesti Geodeetide Ühing, et vaja on geodeesiainseneri 8. taseme kutsestandardit. Muuhulgas võimaldab see ühtlustada geodeesiainseneri kutse teiste ehitusinseneride kutsestandarditega.